Tootsi – Suigu – Mõisaküla – Pärnu-Jaagupi – Vahenurme – Lavassaare (laager) – Jõõpre – Malda – Kiklepa – Lepaspea – Tõstamaa – Seliste – Liu (laager) – Kabrista – Saulepa – Papsaare – Pärnu
Osalejaid: 1500 Kestvus: 3 päeva
Hüüdlausega „Sadam, ära ole Saddam!” löödi Pärnus punnid ette Pärnu haiglast pärinevale solgitorule, mis voolas otse jõkke. Hiljem see punn võeti ära, aga vähemasti selleks päevaks oli probleemile tähelepanu juhitud – Pärnu jõgi on reostunud! Esimesel n-ö mittepoliitilisel Roheliste Rattaretkel pöörati pilk keskkonnahädadele, mille parandamiseks ei pea võõrvõimu hurjutama, vaid ise omal maal midagi ette võtma.
Paraku jäi jõeteema üheks väheseks positiivseks hetkeks retkel, sest „peateema” õigusi nõudis turvaprobleem. Kuigi esimest korda hakati retkel kasutama käepaelu, mis vähendas retkelistega kaasa sõitvate, reeglitele allumatute partisanide arvu, ei saadud laagriplatsidel jagu joodikutest ja viinamüüjatest. „Seni oli meil olnud Rahvarinde ühe tiivana tegutsenud kodukaitse kambas,” meenutab Aarne Valmis, „see punt oli hajunud ja nüüd pidime saama esimest korda kaasa turvamehed, kahjuks retkepäeva hommikul selgus, et nad ei tule, jäime pika ninaga ning pidime ise korraldajatena kõige muu kõrvalt ka turvamehed olema.” Võitlus joodikutega võttis tülika mõõtme. „Et retk polnud enam poliitiline ja teatud vaimsusega inimesi enam ei osalenud, siis selleks hetkeks oli matk suurel määral muutunud joodikute retkeks,” kommenteerib Aarne. Oli loomulikult ka põnevaid hetki, kui sõideti turbarabadest läbi ja saadi aimu, mis seal tehakse ja kuulati kohajuttu teemal, kas rabade kuivendamine tasub ära. Ent olukord oli väga pingeline. „Pärnu retkel oli ainus kord, kus mul oli tunne, et annaks peksa ja ega ka palju ei puudunud, et oleksin ise peksa saanud,” räägib Aarne. Asjale lisas hoogu tõik, et abivallavanem tõi laagriplatsi kõrvale lavka, kust müüdi viina ja õlut ning kui korraldajad läksid teda ära ajama väitega, et meil on alkoholivaba üritus, teatati, et asi on legaalne ja laagriplatsil ju müüki ei toimugi, seal on eramaa. „Tundsime totaalset abitust,” meenutab Aarne. „Suhtumine oli selline, et sina, korraldaja, ei mölise ja meie teeme, mis ise tahame. Olime kogu sellest asjast nii tüdinenud. Me ei saanud ju plaanitut üldse läbi viia, olime kutsunud ometigi inimesi esinema, kes räägivad ja tutvustavad keskkonnateemasid, aga kui nägime, et peame ainult joomaritega võitlema, tundus, et rattaretk on end ammendanud.” Järgmisel aastal retke ei toimunud.
Keskkonnateemad:
Pärnu jõe reostus
rabade kuivendamine
turba kasutamine
