19.-21. mail 2023 toimunud Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Narva?" tõi kirderannikule uudistama 2000 ratturit üle Eesti. Koos 2021. aastal koroonapandeemia kiuste augustikuus korraldatud lühikese Lahemaa eriretkega toimus üritus tänavu 32. korda, kusjuures 1988. aastast alguse saanud sarja ongi seni suutnud takistada ainult korraldajaid hõivanud konkureeriv üritus 1991. aastal ning hiljutised pandeemia (2020, 2021) ja sõda (2022).

Narva retk oli plaanis juba 2021. aastal ja on neljas, mis Ida-Virumaad puudutab. Virumaa näib üldiselt korraldajatele südamelähedaseim kant ja Ida-Virumaad on vaatamas käidud 1989. ja 2006. aastal; lisaks keskenduti 2004. konkreetselt Alutagusele. Retke kodulehel olevad fotoalbumid annavad natuke aimu, kuhu teed siis viisid.

Oma 22-aastase ajaloo jooksul jõuab roheliste rattaretk esmakordselt Saaremaale, kus kolme päeva jooksul sõidetakse Lääne-Saaremaa teedel läbi ligi 200 kilomeetrit.

Kui tavaliselt toimub retk mai teisel nädalal, siis sel aastal otsustasid korraldajad retke algusaja nädal hilisemaks tõsta, sest reeglina jõuab kevad saartele pisut hiljem kui mandrile, ütles üritust korraldava MTÜ Roheliste Rattaretked esindaja Tiina Troškin.

Roheliste rattaretk "Kuidas elad, Narva?", mille nurjas kahel kevadel koroonaepideemia ja mullu Ukraina sõda, saab tänavu 19.-21. maini teoks. Retke käigus näeb nii tööstusmaastikke kui ka looduskauneid paiku.

"Kartused, et äkki on vahepeal retkel osalemise komme ära kadunud, ei pea paika: registreerimine käib hoolega. Enne esimest piletihinna tõusu tuli juba ligemale 1200 inimest ja nüüd tilgub kogu aeg juurde. Arvestame, et vähemalt poolteist tuhat osalejat tuleb kindlasti," ütles üks rattaretke korraldajatest Peep Veedla.

Saates "Hommik Anuga" oli külas pikaaegne roheliste rattaretkedel osaleja, Kaarel Karu, kes rääkis, et iga-aastane sõit toimib kui murdehetk kevadest suvesse ning pakub alati ilusaid kohti ja erilisi mälestusi. Jalgrattaga näed sa elu, märkis ta.

Karu, kes on ametilt hoopis pagariettevõtte juht, on sõitnud traditsioonilisi roheliste rattaretki pea 30 aastat, kuigi päris täpselt ei oska ta neid aastaid kokku lugeda isegi. "Peab tunnistama, et üle 25 neid on, aga täpselt kõike ei mäleta, sest kõik on ilusad kohad ja kõik on erilised mälestused."

Täna algav kahepäevane roheliste rattaretk sõidab Lahemaale eesmärgiga tähistada rahvuspargi 50 aasta juubelit ning ühtlasi külastada roheliste rattaretkede sünnipaika, milleks on Lahemaa tuntud kaluriküla Altja.

Kui tavapäraselt on roheliste rattaretked ikka toimunud mai, siis eelmisel aastal jäi rattaretk sootuks ära, tänavu aga sõidetakse hoopis augustis. Ja tullakse uurima, kuidas elab Lahemaa.

Rattaretkede üks korraldajaid Peep Veedla rääkis, et põhjuseid Lahemaale tulla on mitu. „Lahemaa rahvuspark sai tänavu 50, Eesti taasiseseisvumisest möödub augustis 30 aastat,“ sõnas ta.

18.-20. maini toimus peamiselt Anija valla maadel 29. Roheliste Rattaretk. Ligikaudu 2000 osavõtjaga rattaretk, mis kandis tänavu nime „Kuidas elad, Kõrvemaa?“, start ja finiš olid Anija mõisas.

Rattaretkel osalejad käisid esimesel päeval Kaunisaare veehoidla, Pikaveski silla, Pikva kabeli juures ning pidasid lõunapausi Voose külaplatsil. Sealt liiguti Järvamaale ning tagasi Harjumaale, käidi polügoonialadel, Paukjärvel ja Koitjärvel, teine öö veedeti Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses. Pühapäeval olid retkelised Aegviidus, Mustjõel, istutasid Lahinguväljale kuuski ning sõitsid ka Kehrast läbi. Rattaretke lõpetamine oli pühapäeval taas Anija mõisas, kus oli samal ajal avatud ka külaturg.

Millised on Roheliste rattaretke järelmõjud, kas teete ka mingeid kokkuvõtteid, poliitilisi avaldusi, pöördumisi, järeldusi?

Roheliste rattaretke keskkonnaprogrammi korraldaja Helen Arusoo: “Kui on tõsised teemad nagu mõned aastad tagasi oli nii-öelda fosforiidisõda number kaks, kui me käisime Lääne-Virumaal. Toona mõtlesime, et kordame kõige esimese rattaretke teemat, kuna fosforiiditeema oli taas üles kerkinud. Siis sai küll väike manifest vastu võetud. Vahest on ka just nimelt selle sündmuse heaks allkirju korjatud.

Tänavune roheliste rattaretk sõidab 20.-22 mail sinimustvalgete lehvides Põltsamaal ning meenutab, et siin vanas ärkamisaja kantsis rajati üks esimesi Eesti talurahvakoole ja õmmeldi esimene Eesti lipp, teatas MTÜ Roheliste Rattaretked.

Ehkki okupatsiooni ajast peal tegutseb Põltsamaa vana kihelkond lõhutuna kolme maakonna Jõgevamaa, Viljandimaa ja Järvamaa vahel, on kant endiselt elujõuline ning gümnaasiumihariduse poolest esirinnas. Põltsamaa ühisgümnaasium on esimesena Eestis pilootprojektina käivitanud kooliõppes küberkaitse suuna, mida on kiitnud ka peaminister Taavi Rõivas. Vaatamata sellele ei saa edumeelne gümnaasium oma tuleviku suhtes kindel olla, kuna puudub riigigümnaasiumi staatus. Rattaretk on mures, kas Aleksandrikooli kodulinnas on gümnaasiumiharidus 21. sajandil määratud kiratsema ja hääbuma.