Heltermaa – Kärdla (laager) – Lehtma – Tahkuna – Kõrgessaare – Hirmuste – Kiduspä (laager) – Leigri – Kassari (laager) – Suuremõisa – Heltermaa
Osalejaid: 500 Kestvus: 4 päeva
Korraldaja Helen Külvik:
„Hiiumaa rattaretk oli korraldajatele logistiliselt raske pähkel: korraldajate punt elas enamjaolt Tartus, kust Hiiumaale sõit on ajakulukas ettevõtmine ning nõuab pikka planeerimist. Hiiumaa saareline olemus sundis omakorda arvestama praamide sõidugraafikuga, seda nii retke kavandamise kui ka retke toimumise ajal. See oli esimene kord, kui rattaretk korraldati väljapool Mandri-Eestit ning tingimustes, kus ei olnud võimalik toetuda rongiliiklusele. Seega tuli rataste veoks organiseerida veoautod Tallinnast ja Tartust ning eelarve muutus pingeliseks ja ettearvamatuks.
Hiiumaa retke meenutades olen kõige rohkem rahul toonase marsruudivalikuga. Nimelt otsustasime traditsioonilise ümber-saare-marsruudi asemel loobuda osaliselt saare lõunaosa rannikust ning selle asemel tahtsime tutvuda Hiiumaa keskosaga, mis väga sageli saare külaliste eest varjule jääb. Hiiumaa keskosas on aga peidus palju põnevaid, huvitava ajalooga kohti, näiteks Puski kirik ja Hüti küla. Väga armas oli keskpäevane lõunapeatus Leigri kivi juures. Muidugi jätsid rattureile mulje ka tavapärasemad vaatamisväärsused, näiteks Soera talumuuseum, kus kohalik pererahvas oli meie tervitamiseks palju vaeva näinud, samuti Vaemla villamuuseum ja Suuremõisa mõisakompleks.
Keskkonnaprogramm jäi Hiiumaa rattaretkel pigem väheoluliseks. Suuremat tähelepanu pöörati seekord kohalikule ajaloole ja kultuurile. Küllap oli siin põhjuseks asjaolu, et Hiiumaal parasjagu teravaid keskkonnaprobleeme polnud ning erinevalt esimestest retkedest oli nüüdseks ajaks retke kavandamisel sihtkoha valikul olulisem sihtkoht ise, mitte niivõrd keskkonnaprobleemid. Retke ettevalmistamise käigus korraldasime siiski Tahkuna poolsaarel töölaagri, koristades sõjaaegsete merekindlustuste ümbrust prahist, mille oli jätnud lahkunud Nõukogude armee.
Nagu Võrumaa retkel, nii olid ka Hiiumaal meile, korraldajatele, suureks toeks ja abiks kohalikud inimesed. Väga hea sõnaga meenutan kadunud Ruuben Posti, tollase Lääne-Eesti biosfääri kaitseala Hiiumaa kontori juhti, kes oma soliidsel ja väärikal moel noortekambale elutarkust lisas. Kultuuriprogrammi koostamisel pakkus hindamatut abi Hiiumaa muusuemi direktor Urmas Selirand ning kohaliku eluoluga viis meid kurssi rattaretkede üks legende, Hiiumaa oma mees Mati Lepna.
Mingil põhjusel saatis meid Hiiumaa retke korraldamisel korralik ebaõnn, mis kulmineerus füüsilise konfliktiga Kärdla laagriplatsi läheduses. See, ning meie kamba moodustanud noorte paratamatu hargnemine ja/või pereheitmine olidki põhjused, miks järgmisel aastal sai teatepulk taas esialgsetele tegijatele tagasi antud.”
Keskkonnaprogramm:
Hiiumaa ajalugu, loodus ja kultuurilugu
Soera talumuuseum
Vaemla villamuuseum
Hüti küla
