Rapla – Ingliste – Maidla – Järlepa – Mahtra (laager) – Kuimetsa – Paunküla – Sikemäe (laager) – Lõõla – Väätsa – Paide
Osalejaid: 800 Kestvus: 3 päeva
Aastal 1998 otsustas rattaretke raudvara eesotsas Peep Veedla, Aarne Valmise ja Valdur Lahtveega korralduse EYFA noortelt taas üle võtta ja vahepeal Võrumaa ja Hiiumaa kultuuriloo retked keskkonnaprobleemide kesksemaks muuta. Lõpuks oldi valmis tunnistama, et poliitiliselt teravate matkade on möödas ja aeg küps uueks rattaretke mudeliks, mis poleks küll ehk nii terav kui algusaegadel, aga õigustaks siiski roheliste nime. „Probleemid ei olnud enam nii valusad kui esimeste retkede aegu, aga kui ise oled kriitikat väärt oma ületarbimise ja käitumisega, siis nõuab see tähelepanu,” sedastab Valdur Lahtvee.
Alustuseks valis meeskond tähelepanu keskmesse Tallinna–Tartu maantee ehituse. „Kellele kiirteed, kellele piirded” plakatiga räägiti retkelistele esmakordselt kiirteede ehitamise varjukülgedest nagu seda vaieldamatult on metsloomade käiguradade ohustatus ning poolitatud. Trassivalikut tuleb kaaluda põhimõttel üks kord lõika, üheksa korda mõõda.
Järgnevatel aastatel pole retkede korraldusega hätta jäädud: keskkonnamurede kaev ajab üle igal aastal ja pea igal pool.
Korralduslikust poolest toimub mitu hüpet paremuse poole: et korraldajad ei tahtnud enam kunagi joodikute tõttu kannatada, kaasati 1998. aastal uuendusena Meeskond ehk profiturvafirma. Samuti taheti kasvatada osalejate arv endisele tasemele ning kampa võeti ka ajakiri „Loodus”, nüüdne „Loodusesõber” eesotsas Jaan Riisi, Tiit Kändleri, Heiko Kruusi, Toomas Tuule ja Leida Lepikuga, kes hoolitsesid kohajuttude ja marsruudikirjelduse eest ning esmakordselt said retkelised nautida ka Regio põhjalikku kaarti, mis ilmus ajakirja kaante vahel. Regio osalus muutus sestpeale traditsiooniks, samuti ajakirja toimetuse ettevalmistatud materjalid. Retke pikkuseks sai taas kolm päeva, et matka aeg sobiks tööinimestele.
Keskkonnateemad:
Tallinna–Tartu kiirtee marsruudid
