Tingimused

10. roheliste rattaretked "Kuidas elad, Tartumaa?" (1999)

Tabivere – Kaiavere – Kallaste – Alatskivi (laager) – Nina – Kolkja – Kasepää – Koosa – Kavastu – Vastse-Kuuste (laager) – Karilatsi – Ropka – Tartu

Osalejaid: 1300 Kestvus: 3 päeva

Olukord metsas oli 1990. aastate lõpus ärev, sest vohama oli hakanud hirmuäratavaid mõõtmeid võtnud ebaseaduslik raie. „Kuna muu majandus oli kehvas seisus ja inimesed olid just maareformi käigus oma maad tagasi saanud ning paljudel muud sissetulekut polnudki, siis raiuti metsa ja müüdi,” meenutab Valdur Lahtvee ühte 1999. aasta retke kandvat keskkonnateemat. Kõige suurem häda oli aga ebaseadusliku raiega. Asjale lisas hoogu metsamajanduse reform, mis kaotas ära metsavahi ameti. Vastse-Kuuste juures Riidmal räägiti retkelistele, et metsavaht hoidis metsal silma peal hoopis teisiti kui nüüdsel ajal teeb seda tehnika õhust, satelliidipildi abil, metsavaht tundis iga puud ja kohalikku nurgatagust. Metskonna tähendus maaelule oli varasemalt suur. „Vana metskond oli küla elushoidja ja tööandja,” jutustab Valdur. „Metskonnas olid ju masinad, millega näiteks aidati pensionäril põldu harida või kooliõpetajal talveks puid teha. Metskonna kadumine külast andis linnastumisele veel ühe tugeva tõuke. Pärast reformi muutusid metskonnad maakonnasuuruseks ja vaigistasid sotsiaalelu.”

Siiski jäi retkel metsavahi ameti kaotamise jutt ühepoolseks kurtmiseks, sest reform oli juba teostunud. Ebaseaduslikele raietele saadi küll piir, ent alles 2002. aastal, kui riik otsustas vastukäiguna hakata arestima metsatöödel kasutatud masinaid. „Kui ikka harvester arestiti ja samal ajal tuli sellesama masina eest maksta liisingutasu, mõjus see tõhusalt,” räägib Valdur. Tänapäeval raiutakse metsa ebaseaduslikult üsna vähe.

Aga! Kui metsavahi amet oleks likvideeritud aastal 1988 ja seda oleks juhtinud Moskva karvane käsi, võidelnuks ilmselt kogu Eesti selle vastu!

Teine keskkonnateema retkel keskendus vutikasvandusele Saadjärvel. „Põllupidajatel ei läinud tollal hästi ja vutikasvandus oli huvitav põllumajandusharu, mille näitel probleeme lahata,” meenutab Valdur Lahtvee.

Retkelised on sageli matka käigus osalenud talgutel. Toona lammutati abikäte jõul Tiit Veeberi eestvedamisel temale kuulunud vana meierei kuur Kavastus, vastutasuks organiseeriti praamisõit üle Emajõe.

 

Keskkonnateemad:

metsavahi ameti kadumine

põllumajanduse hääbumine vutikasvanduse näitel

Kavastu talgud

 

Fotod:

Kavastust üle Emajõe viis praam liinil, mis oli just värskelt käima pandud. Retkeliste abikäte jõul liikus sõiduk päris kiiresti. Praam töötab tänini.

Related Articles

MTÜ Roheliste Rattaretked

Pärnu mnt 444, Tallinn 10919

info@rattaretked.ee

+(372) 56 230 830

https://www.facebook.com/rattaretked/

 

Liitu uudiskirjaga

Retke partner on

Kultuuripealinn 2024 logo