Vasalemma – Ämari – Vihterpalu – Peraküla (laager) – Spithami – Paslepa – Hosby – Pürksi – Veskijärve (laager) – Padise
Osalejaid: 3000 Kestvus: 3 päeva
„Kui sõitsime Vihterpalust mere äärde, sattusime kogu aeg eramaasiltidega vastamisi, need ei lubanud edasi sõita. Keelumärke oli 5–6 kohas, neil kirjas, et eramaa ja läbipääs keelatud,” meenutab Valdur Lahtvee. „Samas igameheõigust polnud keegi ära kaotanud.” Retke peateema – igameheõigus rannas ja metsas – probleemi ulatusest said ratturid retke vältel aimu nii siltide juures kui rannariba teemadel väideldes. Kellele rand kuulub, küsiti?
Toona oli meedia viidanud esimestele juhtumitele Eestis, kus keskkonnainspektsioon ebaseaduslikke ehitajaid kohtusse kaebas. Äsja mere äärde suvila ostnud inimesed ei näinud aga ilmselt taipavat, et kallasrajal on sügavam tähendus kui lihtsalt jalutaja oma maalt läbi lubamine. Võtmesõnaks on merehädalised. „Rannakülades on rannarahval alati olnud lautriteed, pääsemaks mere äärde ja tagasi, ent uusasunikud, kes pole rannakultuuris kasvanud, lihtsalt ei adu asja tuuma,” nendib Valdur.
Tänasel päeval on probleemid ikka samad ja teisi mitte arvestades püütakse kallasrajal liikumist ikka ehitistega tõkestada. „Vähemalt on see nüüd avalikkuse tähelepanu all ja näeme, et sildistamise buum on üle läinud,” kinnitab Valdur. „Enam ei kardeta nii väga looduses liikujat.”
Kirsiks tordi peal oli retkel presidendi residentsi külastamine Paslepas, kus pakuti teed. „See oli üllatus, et meid sinna sisse lubati,” meenutab Valdur presidendi kantseleid hea sõnaga. Rannamaa retke omapärane tipphetk saabus aga teise päeva õhtul, kui Eesti ootamatult Eurovisiooni ära võitis. Ekraan oli sätitud üles kaugele eemal lavast, et mitte segada Antti Kammiste ja Ifi esinemist. Korraldajad mõtlesid, et palju inimesi seda eurovisiooni ikka kaeb, vast 200 inimest. „Aga vaatas 2000,” meenutab Aarne Valmis. „Kui „Everybody” laul hakkas tabelis tõusma, laulsid lõpuks Kammiste–If laval üksi, mitte keegi ei kuulanud neid, kõik vaatasid Eurovisiooni laagri teises otsas. Kõik need, kes telgis magasid, peksti maast lahti sõnumiga: Eesti hakkab võitma, Eesti hakkab võitma!” Paraku juhtus selle huilgamise ja rõõmutantsu käigus õnnetus: tallati ära kõik maaomaniku kuuseistikud. „Armsaid kuuski poleks ära tallatud, kui Eesti poleks võitnud. Kes seda ette nägi,” arvab Aarne. „Oli märg kevad ja suur rahvamass oli eurolaulu vaatamisel kokkulepitud maatükilt veidi kõrvale tammunud, pimedas ei näinud keegi midagi.”
„Ma käisin hiljem kohapeal, lugesime kõik kuused üle ja näitasin ka, et mitte kõik pole ratturite tallatud, vaid osad kitsede söödud,” meenutab Valdur. „Sadakond puud oli aga nii-öelda tantsuplatsil viga saanud. Istutasime rattaretke meeskonnaga kolm korda rohkem kuuski tagasi ja omanik oli päris rahul.”
Foto:
Teisel laagriplatsil uppusid kõik mudasse, autod jäid kinni.
Foto:
Külmad ööd rannal. Öösel oli pudelites vesi jääkorraga kaetud.
Keskkonnateemad:
igameheõiguse piiramine
eramaa-sildid ja kallasrada
ebaseaduslik ehitus rannas
rannarootslased
