Viljandi – Tarvastu – Suislepa – Pikasilla (laager) – Kaarlijärve – Väike-Rakke – Vaibla (laager) – Leie – Vana-Võidu – Viljandi
Osalejaid: 2400 Kestvus: 3 päeva
Kuum teema looduskaitses oli tollal Võrtsjärve tamm. 2004. aasta kevadel oli Võrtsjärves veetase madal ja kalu ohustas hapnikupuudus. Küsiti, kas ehitame tammi Emajõe suudmesse, et hoida vett Võrtsjärvest välja voolamast? Sellele vaidlesid vastu kalamehed. „Tõepoolest oli hirm, et kalade vaba liikumise piiramisega tekitatakse probleeme juurde,” selgitab Valdur Lahtvee. „Väitlusõhtul laagris jõuti järeldusele, et tamm poleks hea lahendus. Tamm tõkestaks kalade rännet.” Tammiehitamise jutt on praeguseks vaibunud, sest viimasel ajal on sademeid jätkunud ja Võrtsjärve veetase enam-vähem normaalne.
Võrtsjärve retke ajal külastati ka Eesti ainsat limnoloogiajaama. Järve ümber uudistamist jätkus: ühel korral jõuti ööbima suure järve ühele kaldale, teisel ööl vastaskaldale. Põhjakaldal Valmaotsal räägiti kalameeste juttu ja veetammist, lõunalaagris ELiga liitumisest, mis seisis Eestil eest täpselt aasta hiljem. „Juttu oli sellest, kas Euroopa Liidust on kahju või kasu keskkonna kaitsmisel,” meenutab Valdur. Juba tollal oli selge, et ELiga liitumisel jõustuvad karmimad heitmenormid suurtele põletusseadmetele nagu näiteks elektrijaamad. „Et elektrijaamad on Eesti elektritootmise kõige olulisemad mõjutajad, oli ümber korraldamine põhimõtteliselt vajalik, et elektri tootmist puhtamaks muuta, selge see,” teab Valdur.
Korraldusliku poole pealt ei saa Aarne Valmis aga meenutamata jätta toitlustamise suurt apsu: „Juhtus nii, et toitlustajad tulid välja liiga väikese meeskonnaga. Kui lähenes söögikeetmise aeg, ei suutnud nad isegi supikonserve õigeks ajaks lahti teha, inimesed seisid aga juba järjekorras. Lõpuks mina ja Peep Veedla avasime konserve ja asi oli täiesti käest ära. Mitte millegi muuga tegeleda ei saanudki.”
Õnneks retkelised seda pahaks ei pannud, sest järgmisel aastal hüppas osalejate arv taas üles – kohale tuli 3500 matkalist. Samapalju retkelisi on kokku tulnud veel vaid ühel korral – 1990. aastal Kõrvemaal.
( - alternatiivfoto põlevast majast: Kümnekonnal retkelisel oli võimalik appi minna haledalt põlevat talumaja kustutama.)
Keskkonnateema:
ELiga liitumine
Võrtsjärve keskkonnaseisund
