Kilingi-Nõmme – Tihemetsa – Veelikse – Vanajärve (laager) – Häädemeeste – Tahkuranna – Jõulumäe (laager) – Venemurru – Timmkanali – Lodja – Kilingi-Nõmme
Osalejaid: 2200 Kestvus: 3 päeva
Esimese päeva laagris Nigulas ööbiti metsloomade taastuskeskuse lähedal, kuhu satuvad põhiliselt inimese süül viga saanud loomad linnud, näiteks kitsed ja haige tiivaga kotkad. Ent loomi retkelised ei näinud – Rohelises telgis selgitas taastuskeskuse perenaine Kaja Kübar varjamise mõtet: metsa tagasiviidav elukas ei tohi inimestega harjuda. Seda mõisteti ja ühtlasi jäeti meelde põhimõte, et haige looma ellu tohib sekkuda ainult juhul, kui tegu on inimese õnnetuse läbi kannatanuga. Justkui kompensatsiooniks ootas retkelisi aga viimasel päeval Raja talu nunnude asukatega miniloomaaed, mis paljudele lõppkontserdi maksma läks. Minisead ei lasknud tulema.
Nigula laager asukohaga pärapõrgus ehk okupatsiooniaastate alguses paljukannatanud kandis Eesti–Läti piiri ääres pakkus metsiku looduse kauneid vaateid Päikesetõusu- ja Loojangutornist. Rabamaastike taga võis aimata laiuvaid jõhvikavälju sügiseti ja sute elupaiku laiadel kõnnumaadel.
Ent järgmisel, laupäeva hommikul jäid mõtisklused mahajäetud piirialade üle kus seda ja teist, sest retkelisi tabas tuul ja vihm ning Massiarust Metsaküla poole sõites sumbati poris. „Inimesed olid kohati lausa „tsementeerunud”, kui metsa vahelt välja jõudsid, mudast ja vihmast porihallid. Kõik oli nii jube, aga õhtul tuli päike välja ja ehkki oli külm, tundus saju lõpp juba paradiisina,” meenutab Aarne Valmis.
Esimest korda retkede ajaloos käidi välismaal ehk läbi Ikla üle piiri Lätis – paar kilomeetrit Ainaži ehk eesti nimega Heinaste meremuuseumis. Huvi äratas vana eesti–läti segaasustusega Heinaste eesti soost reederite asutatud merekool ja teadmine, et see paik oleks võinud kuuluda ka Eestile, kui esimese vabariigi ajal piir oleks maha märgitud teisiti. „See oli uskumatu, kui palju inimesi käis Lätis selle jubeda ilmaga,” imestab Aarne. „Eriti veel olukorras, kus tegelik rada pööras põhja poole ja Lätti jõudmiseks tuli vastassuunda keerata ja teha edasi-tagasi lisaots.” Läti teema jõudis retkelisteni ka Jäärja mõisa esisel lõunapausil, mil loodusemees Enn Vilbaste kõneles Eesti–Läti koostööst. Linnud ja loomad ei tunne piire! Kui elupaik on sobilik ja see jätkub teise riigi poolel, käsitletakse seda looduskaitse seisukohast ühise alana, selgitati rattureile. Praegusajal on sidemed naabritega tihenenud.
Keskkonnateemad:
eurodebatt: 5 aastat Euroopa Liitu
Eesti ja Läti looduskaitse piiriülene koostöö
Nigula metsloomade taastuskeskus
