Palamuse – Elistvere – Saarjärve (laager) – Omedu – Kasepää – Mustvee – Võtikvere – Laiusevälja (laager) – Kuresoo – Kassinurme – Palamuse
Osalejaid: 1750 Kestvus: 3 päeva
Peategijaks trügis tol aastal ilmataat, nagu oleks mõistnud retke kesksemat keskkonnateemat – ilmastikumuutusi. Esimene vingerpuss, mille ilm retkel mängis, oli reede hommiku tormine vihm. Kui korraldajad teele asusid, sadas nii hirmasti, et kojamehed ei jõudnud vett autoaknalt ära lükata. Rajameister Peep Veedla helistas Aarne Valmisele ja esimest korda retke ajaloos pakkus, et jätaks retke ära. „Ta mõtles seda tõsiselt,” kinnitab Aarne. „Mina aga arvasin, et sedasi ikka ei saa, nii palju ettevalmistusi on tehtud.” Üllatuslikult jäi vihm Palamusel keskpäevase stardi ajal praktiliselt järele. Raigastvere torni voore uudistama koos geoloog Kalle Suurojaga ronisid üsna vähesed ja eelistasid juttu kuulata torni jalamil stendide all.
Teine ilmataadi vingerpuss tabas retkelisi teise päeva õhtul maakivist Laiuse linnuse varemete vahel, kui äkiline tuulehoog tuulispasa jõuga väänas paari minutiga Rohelise telgi alumiiniumtorud peaaegu sõlme. „Roheline telk lagunes tükkideks,” kinnitab Aarne. „Telki üles panna hiljem ei saanudki.” Retkelistele ilmastikust kõnelema kutsutud Andres Tarand, Ain Kallis ja Toomas Jüriado pidid kannatlikult poolteist tundi ootama, millal tormikahjudega ühele poole saadakse. Ilmateadlastena võeti asja rahuga. Meestelt küsiti, mis siin toimus? Kas Eesti ilmastik on muutunud? Varem oli ju rattaretkedel mai ehk lehekuu teisel nädalavahetusel ainult hea ilm, nüüd aga mitmel aastal järjest kehv. Muutused ilmastikus on toimunud ja toimuvad, andsid targad mehed vastuse. Ainult, palusid nad, ärgem kasutagem sealjuures mõistet ’kliima’, sest see on esialgu raskesti prognoositav. Praegune tunnustatud kliimamudel näitab, et kliima soojeneb tulevikus 2–4 kraadi võrra, aga võib ka tulla looduslik jahenemine. Ilmastik võib kiiresti muutuda ning seda võime ka meie, inimesed, muuta, see on kindel. Näiteks Ain Kallis meenutas, et 1980. aastatel läks maailmas taas valgemaks – suurenes atmosfääri läbipaistvus, sest Ida-Euroopa tööstustoodang vähenes. Praegu on läbipaistvus Eestis samal tasemel kui 1930. aastatel. Mis on ju rõõmustav.
Toodangu vähenemisega on paraku vähenenud ka omamaine sordiaretus, ent see tuleb taas ausse tõsta, tõdeti suurelt lavalt. Jõgeva sordiaretuskeskus lubas ka ’Jõgeva kollase’ seemne turule tuua. Tagaigatsetud vana sordi sametine maitse ei ole paljude hinnangul võrreldav välismaa sortide vesisema maiguga. Rahva soovidele vastu tulles on 2012. aastast kartul ’Jõgeva kollane’ taas sordilehel.
Kui suured on aga meie ilmastikumuutused, näeme edaspidi.
Keskkonnateemad:
keskkonnamürgid meie toidus
ilmastiku- või kliimamuutused, mis neil vahet?
vanausuliste kultuur
