Kuressaare – Salme – Lõmala – Varpe – Loona (laager) – Kihelkonna – Tagamõisa – Veere – Selgase – Mustjala – Panga (laager) – Angla – Kaali – Kuressaare
Osalejaid: 1800 Kestvus: 3 päeva
Kui külma ilmaga laotati vana lubjaahju laele sokid kuivama ja vahiti hõõguvaid kive, siis meenusid eelmise retke ilmateadlaste jutud ilmastiku muutustest. Kuressaarest sirget teed mööda vändates tabas meid torm, tuul ja vihm ning tundus, et rattaretkedel jääbki nüüd nii. Siiski kuulati õues vapralt arheoloog Jüri Peetsi lugu maetud sõjameestest Salme kooli külje all. Õhtul Loona mõisa laagris ei pidanud aga mõned enam vastu ja sõitsid taksodega linna tagasi, praamile ja koju. Enamus siiski jäid. Pesti kannatlikult voolikuga oma porised rattad ja riided puhtaks ning otsiti lõkke ääres soe koht. Mõned jaksasid „ahju peale” ronida, sõitsid paar kilomeetrit bussiga Lümanda lubjaahjuni, kus kütjad olid juba mitmendat päeva ametis lubjakivide küpsetamisega ning ahi kuum. Seal saadi kütjatelt teada, et ühe ahjutäie lubjakivi põletamiseks kulub ligi 50 ruumi puid (umbes 5–6 maja aastavaru) ning välja võetakse 30 000 kilo lupja. Sellise ahjuga kuivataks mitu miljonit paari sokke, arvati!
Rohelise telgi ja suure lava kava pressiti külma ilma tõttu Loona väiksesse mõisasaali. Kuumaks läinud vestluses osalesid tuuleärimees Martin Kruus Nelja Energiast, Virtsu tuulepargi lähedal elav Tiiu Märk ja TTÜ energeetikaõppejõud Jaan Järvik. Tulised küsimused plahvatasid just tuuleärimehe krae vahele ning õhtujuhi Märt Treieri suu läbi sai kõigile arusaadavaks ka tuulegeneraatorite peaprobleem – ettearvamatu energiavoog, mille tasakaalustamiseks peavad põlevkivikatlad töötama ka siis, kui tuul puhub. Õhku jäi küsimus, kust siis tuleb kokkuhoid? Samuti muretseti, et me teame vähe, kuidas infraheli pikaajaliselt inimesele mõjub.
Hiiepaigale, Panga pangale püstitatud laagris oleks keskkonnaprogrammi nael ehk Saaremaa püsiühenduse arutelu peaaegu läbi kukkunud, kuna armastatud Paevana retk Panga kivimite jalamile kesti kauem ja viis laagri huvilistest pooltühjaks ning vestluse algust tuli tunni võrra lükata. Väitlusel selgus, et Saaremaa on üks paremini toimivaid maakondi Eestis ja mingeid muutusi ei vaja. Kõige stabiilsema rahvaarvuga ja kõige väiksema tööpuudusega kant toimib. Milleks lõhkuda midagi, mis niigi hästi töötab? Sillaehitus lõhuks, nii on näidanud maailmapraktika. Turvalisuse muutusi ja muid sotsiaalseid arenguid ei oska keegi ette arvata ning prognoositud neid ka pole. Uuritud on vaid majanduslikke ning keskkonnamõjude tahke. Väitlusel jäi püsima kindel EI sillale.
Retke lõpuks silus Kaali peegelsile järv kontserdihelidega kõik vastakad mõtted ning unistama jäädi järgmisest rattamatkast Saaremaale. Pool jäi ju veel nägemata. Tuleb varsti tagasi sõita, loodetavasti mitte üle silla!
Keskkonnateemad:
tuuleenergia poolt ja vastu
Muhu ja Saaremaa püsiühendus
Salme paadimatus
Lümanda vanad lubjaahjud
