Olustvere – Kabala – Kurgja – Kaansoo – Hüpassaare (laager) – Sauga – Karusekose – Riisa – Tõramaa (laager) – Tipu – Kõpu – Metsküla – Vastemõisa – Suure-Jaani – Lõhavere

Osalejaid: 2200 Kestvus: 3 päeva

Tollal oli Eesti Euroopa Liitu astumas ja aastal 2000 tehti selleks juba eeltööd. Natura 2000 oli kõlav nimi uuele liidu direktiivile, millega sooviti Euroopa piires kaitsta liike, mis on tervikuna väärtuslikud. Maaomanikele uue direktiivi plaanid aga ei meeldinud, kuna need ähvardasid piirata majandustegevust. Maaomanikud kartsid, et ei saa üldse enam midagi teha. „Eestis oli see eriti valus, kuna maareformi käigus oldi just saadud tagasi oma esivanemate maad ning nüüd järsku selgus, et neid ei tohigi kasutada,” meenutab Valdur Lahtvee.

Tabivere – Kaiavere – Kallaste – Alatskivi (laager) – Nina – Kolkja – Kasepää – Koosa – Kavastu – Vastse-Kuuste (laager) – Karilatsi – Ropka – Tartu

Osalejaid: 1300 Kestvus: 3 päeva

Olukord metsas oli 1990. aastate lõpus ärev, sest vohama oli hakanud hirmuäratavaid mõõtmeid võtnud ebaseaduslik raie. „Kuna muu majandus oli kehvas seisus ja inimesed olid just maareformi käigus oma maad tagasi saanud ning paljudel muud sissetulekut polnudki, siis raiuti metsa ja müüdi,” meenutab Valdur Lahtvee ühte 1999. aasta retke kandvat keskkonnateemat. Kõige suurem häda oli aga ebaseadusliku raiega. Asjale lisas hoogu metsamajanduse reform, mis kaotas ära metsavahi ameti. Vastse-Kuuste juures Riidmal räägiti retkelistele, et metsavaht hoidis metsal silma peal hoopis teisiti kui nüüdsel ajal teeb seda tehnika õhust, satelliidipildi abil, metsavaht tundis iga puud ja kohalikku nurgatagust. Metskonna tähendus maaelule oli varasemalt suur. „Vana metskond oli küla elushoidja ja tööandja,” jutustab Valdur. „Metskonnas olid ju masinad, millega näiteks aidati pensionäril põldu harida või kooliõpetajal talveks puid teha. Metskonna kadumine külast andis linnastumisele veel ühe tugeva tõuke. Pärast reformi muutusid metskonnad maakonnasuuruseks ja vaigistasid sotsiaalelu.”

Rapla – Ingliste – Maidla – Järlepa – Mahtra (laager) – Kuimetsa – Paunküla – Sikemäe (laager) – Lõõla – Väätsa – Paide

Osalejaid: 800 Kestvus: 3 päeva

Aastal 1998 otsustas rattaretke raudvara eesotsas Peep Veedla, Aarne Valmise ja Valdur Lahtveega korralduse EYFA noortelt taas üle võtta ja vahepeal Võrumaa ja Hiiumaa kultuuriloo retked keskkonnaprobleemide kesksemaks muuta. Lõpuks oldi valmis tunnistama, et poliitiliselt teravate matkade on möödas ja aeg küps uueks rattaretke mudeliks, mis poleks küll ehk nii terav kui algusaegadel, aga õigustaks siiski roheliste nime. „Probleemid ei olnud enam nii valusad kui esimeste retkede aegu, aga kui ise oled kriitikat väärt oma ületarbimise ja käitumisega, siis nõuab see tähelepanu,” sedastab Valdur Lahtvee.

Heltermaa – Kärdla (laager) – Lehtma – Tahkuna – Kõrgessaare – Hirmuste – Kiduspä (laager) – Leigri – Kassari (laager) – Suuremõisa – Heltermaa

Osalejaid: 500 Kestvus: 4 päeva

Korraldaja Helen Külvik:

„Hiiumaa rattaretk oli korraldajatele logistiliselt raske pähkel: korraldajate punt elas enamjaolt Tartus, kust Hiiumaale sõit on ajakulukas ettevõtmine ning nõuab pikka planeerimist. Hiiumaa saareline olemus sundis omakorda arvestama praamide sõidugraafikuga, seda nii retke kavandamise kui ka retke toimumise ajal. See oli esimene kord, kui rattaretk korraldati väljapool Mandri-Eestit ning tingimustes, kus ei olnud võimalik toetuda rongiliiklusele. Seega tuli rataste veoks organiseerida veoautod Tallinnast ja Tartust ning eelarve muutus pingeliseks ja ettearvamatuks.