Et terves kehas võiks elada ka terve vaim, pakub kevadine roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pandivere?” lisaks kehakultuurile traditsiooniliselt ka vaimutoitu: kolme päeva jooksul saame teadmisi geograafiast, geoloogiast, bioloogiast, lähiajaloost, kultuuripärandist ja muidugi keskkonnast. Ja seda kõike kevadises roheluses!
Pandivere neli kõrgemat tippu – geograafia ja geoloogiatunnid
Rattaretke marsruut kulgeb tänavu mööda jääaja muuseumi ehk Kalevipoja künnivagusid. Õpime geoloogiat sõna otseses mõttes pedaalidega vändates, seda, kuidas mandriliustik on vorminud maastiku oosideks ja orgudeks. Hõivame matkates ka Pandivere neli lõunapoolsemat tippu: Emumäe, Ebavere, Tammiku ja Kellavere. Neist Emumägi – Põhja-Eesti vägevaim – saab üheks õhtuks, ööks ja hommikuks meie koduks: ööbime sinavate metsade ja taamal helkivate veesilmadega mäe veerel, mis toob meelde väljendi „miljoni dollari vaade”.
Möödasõit teisest Pandivere kõrgest tipust, vanast Ebavere hiiemäest, annab meile aga omalaadse õppetunni. Mäe tervisekeskus paneb küsimärgi alla hiie olemuse: kas autoteelaiused suusarajad vanas pühapaigas on ikka õiged? Vastuseid otsides sõidame järgmiste Pandivere tippude poole ja vaatame, kuidas näevad välja Tammiku ja Kellavere. Mõlemad tipud on imeilusad ning mäenõlvadel on retkelisele varuks nii silmailu kui ka üllatusi.
Fosforiidikaevandamine ja allikad: ajalugu ja geoloogia
25 aastat tagasi fosforiidisõjaga alustanud roheliste rattaretk peab taas – nagu 25 aastat tagasi – küsima, kes tahab taas Pandiveres fosforiiti kaevandada. Retke suurel väitlussündmusel vaagime koos eesti geoloogidega, milleks fosforiit hea on ning kas tänapäeval on ohtlikku maavara võimalik nõnda kaevandada, et ei lõhuta Pandivere allikaid. Et Pandivere on Eesti silmatera, võib veenduda iga retkeline ise: rikkalikumalt allikaid ei kohta me kusagil mujal. Kolme päeva jooksul näeme siin-seal ikka ja jälle veesilmasid ning teeme eraldi peatuse kolme suure jõe alguses: Pedja jõe algusallikal Simunas, Valgejõe allikal Porkunis ning Loobu jõe alguses Jõepere allikatel. Imeline peatus Äntu selgeveeliste järvede rahus annab teada, miks Pandivere veekogud Eestimaale nii tähtsad on.
Lindudega sõbraks – bioloogiatunnid looduses
Esimest korda retke ajaloos toimuvad sel aastal laagris ka linnuõppe retked. Otse Emumäe metsastel nõlvadel tahame linnutundjate abiga nii õhtul kui ka hommikul kuulatada, kes siin laulavad. Kui päevane retk selja taga, telgid üles pandud ja kõht sooja suppi täis, on paras aeg jalutada natuke Emumäel ringi ning mõtiskleda siinsete paikade lumma üle. Võib vaid rõõmustada, et suur segamets pakub elupaiku erinevatele sulelistele. Milline aga nägi see paik välja sajand tagasi, kui kõik oli põldudega kaetud ja paljas!
Baltisaksa meresõitjad ja teadlased – kultuurilugu
Retkel kuuleme kohajutte ka neljast vägevast baltisaksa mehest, kes on Pandiveres elanud või töötanud. Kiltsi mõisas, ümbermaailmareisijast Adam von Krusensterni kodus, näeme kuulsa admirali eluruume, vaadet tema töötoa aknast ja kuulame lugu maailmamerede kaardistamisest ning sellest, et Eestist on pärit ka teine tuntud ümbermaailmareisijast admiral Friedrich B. von Lütke, keda meie idanaabrid eriti kõrgelt hindavad. Lasila mõisas kuuleme baltisakslasest embrüoloogia rajajast Karl Ernst von Baerist, kelle pilt oli kahekroonisel, ning Struve posti juures Simunas uurime, miks kahe sajandi eest oli eestimaalasest Friedrich G. W. von Struvel vaja algatada meridiaanikaartide täpne mõõdistamine ja miks selleks sobis hästi maastik Pandivere kandis.
Rohu raketibaas: lähiajalugu
Tähelepanuta ei jää ka meie isamaa lähiajaloo õppetunnid: rattaretk peatub endises Rohu raketibaasis, kus sõjaajaloolased näitavad okupatsiooniarmeest hüljatud kurikuulsaid angaare. Siin on põnevat nii väikestele kui ka suurtele poistele, sest kõneaineks tuleb avalikkuse eest varjul hoitud saladus tuumapeadest Eestis. Endiste sõjaväeehitiste tähtsust minevikus rõhutab ka mälestusmärk mitmele lähikonnas tühjaks jäänud külale, mis baaside tõttu sunniti mujale kolima.
Keskkonnaõppetunnid: prügi sorteerimine
Retke käigus tekib igal matkalisel mitmesugust prahti: pudeleid, pabereid, toidujäätmeid. Et meist ei jääks maha paberilehekestki, aitavad vabatahtlikud retkel iga prügikasti juures jäätmed õigesse kohta visata. Et teemale kaalu anda, näitame rohelises telgis lisaks keskkonnateemalisi filme ning keskendume ökojalajäljest kõnelevatele mängudele.
Ootame koos meiega õues õppima kõiki õpetajaid õpilastega. Tänavu tegime sellele mõeldes ka koolidele eraldi pakkumise: vaata lähemalt meie kodulehelt www.rattaretked.ee .
Kohtumiseni 24. roheliste rattaretkel!
Õpetajate Leht, 06.04.2013
https://opleht.ee/2013/04/roheliste-rattaretk-kutsub-oue-oppima
