Tapa – Lehtse – Pala (laager) – Kõnnu – Mõndavere – Valgejõe – Kotka – Loksa – Samblapõllu (laager) – Kemba – Koitjärve – Paukjärve (laager) – Kulli – Aegviidu
Osalejaid: 3500 Kestvus: 4 päeva
Kõrvemaa soode ja rabade vahel asus polügoon, mida Vene sõjavägi kasutas lahigurelvade harjutuspaigana, lennukilt pommide heitmiseks ning mürskude ja granaatide loopimiseks Tammsaare kaunitele maastikele. Otsustati Vene sõjaväest räsitud Kõrvemaad kaema minna, mis asus ju Virumaa klubile suisa külje all. „ Me saime sinna loa sissesõiduks, “ meenutab Aarne Valmis. „kui aga kohale sõitsime, siis jõllitas meile vastu kuulipilduja, lahtiselt! Tegelikult peavad sellised kuulipildujatorud olema mähitud.”
Ratturitel seisid tõkkepuud ees ja sõjaväemasinatega sõideti tee peale, öeldi, et nad ei tohi polügoonile minna. See oli üllatus, sest luba oli tegelikult küsitud ja saadud. Kas retk katkeb?
“Mina jõudsin sinna selleks hetkeks, kui meie koolinoored olid juba tankidele roninud, PTRid üle võetud,” naerab Aarne Valmis. “Koolitüdrukud andsid vene sõduritele kommi, kes seepeale läksid näost punaseks, kahekümnesed noormehed ju! Nad ei osanud midagi ette võtta, ei osanud kärkida ega õiendada. Ilmselt oli sõduritel kohustus meid hirmutada, aga see ei õnnestunud, sest retkelised said nendega imehästi hakkama.Otsustaval hetkel polnud nimelt kohapeal ühtegi meie juhtoinast. Mina jõudsin sinna, kui noored olid juba tankidele roninud. See oli täiesti müstiline. Rahumeel võitis.”
Valdur Lahtvee meenutab ka oma hämmingut sissepääsu keelamise üle: „Olin ju käinud eelnevalt Matrossovi polgus Tallinnas kõrgemate bosside juures. Üks tagala ülem, polkovnik – nimi pole mul meeles – andis loa polügoonile sõita. Saime tookord sealt polgust ka ühe suure sõjaväetelgi kasutamiseks, tõin selle Männiku laksetiirust ära. Aga kohapeal hakkas jama pihta. Ei lastud sisse. Luba oli ju ainult suusõnaline, nagu tollal käis.” Suuga antud loa õiguse sai ka ainult suuga tagasi võidelda: Peep Veedla meenutab, et kui tõkkepuu ei tõusnud, läks Valdur ja tegi kõva häält sõdurite peale, nimetas kõrgete sõjaväelaste nimesid ja tõstis ise tõkkepuu üles. Saadigi sisse! Valdur: „Mul on meeles seegi, et Silver (rajameister – toim) lõikas Soodlas tõkkepuud tsuhh–tsuhh–tsuhh halgudeks, Družba-nimeline saag oli ju rajameistril kogu aeg kaasas, see oli tavapärane tööriist kotis.”
Paraku ei jäänud see ainumaks korraks, kui Kõrvemaa polügoonil sõjaväelased ratturite liikumist takistasid. „Paukjärve ääres polügooni piiril juhtus sama, me ei saanud sisse,” meenutab Silver Visnapuu. Jälle tuli ähvardada ja end sisse sõidelda. Saadigi, aga sõjavägi vastas üleolevalt: Samblapõllu laagri lähistel toimusid tankimanöövrid ning suured masinad kimasid telkimisplatsilt üsna lähedalt mööda. Ent sellest ei lasknud 3500 matkalist ennast enam häirida.
Retkel ei jätnud poisid muidugi granaate käppimata. „Meie ratturid olid julged poisid, panid telgi lõhkemata õppegranaatide peale,” jutustab Aarne. „Ütlesime, et enne telgi püstitamist vaadake, et mürske all pole. Õppegranaadid võivad ikkagi viga teha. Kui ära sõitsime, viskasid poisid granaadid hoopis lõkkesse. Käisid kärgatused, toidubloki naised olid täiesti paanikas. Midagi hullu õnneks ei juhtunud.”
„Viimase päeva hommikul lahkudes läksime Valduriga, võtsime Družba kaasa ja saagisime ühe tõkkepuu pisikesteks juppideks ning panime ilusti riita,” meenutab Aarne veel üht sümboolset koerust Vene sõjaväe vastu.
Foto:
Koolilapsed andsid Vene sõduritele kommi. Sõdurisüdamed sulasid nagu kevadine
lumi, ratturitele takistuseks saadetud masinad seisid.
1991 – vahele jäänud aasta
1991. aastal mässas Virumaa klubi ajamahuka Ecotopia rahvusvahelise
noortelaagri korraldamisega ja rattaretke jaoks polnud aega. Keskkonnalaager
kestis vanas talukompleksis kolm nädalat, seal võeti vastu kauaoodatud uudiski:
Eesti on vaba! Vaikselt küpses idee sõita ratastega taas järgmisel aastal –
sedapuhku juba peremeestena omal maal. Ega keskkond ju üleöö terveks saa! Ja
Vene sõjavägi polnud tollal veel sammukesti paigast liikunud ...
Keskkonnaprogramm:
militaarreostus
võõrvägede kohalolek Eestis
