Tänavune roheliste rattaretk sõidab 20.-22 mail sinimustvalgete lehvides Põltsamaal ning meenutab, et siin vanas ärkamisaja kantsis rajati üks esimesi Eesti talurahvakoole ja õmmeldi esimene Eesti lipp, teatas MTÜ Roheliste Rattaretked.

Ehkki okupatsiooni ajast peal tegutseb Põltsamaa vana kihelkond lõhutuna kolme maakonna Jõgevamaa, Viljandimaa ja Järvamaa vahel, on kant endiselt elujõuline ning gümnaasiumihariduse poolest esirinnas. Põltsamaa ühisgümnaasium on esimesena Eestis pilootprojektina käivitanud kooliõppes küberkaitse suuna, mida on kiitnud ka peaminister Taavi Rõivas. Vaatamata sellele ei saa edumeelne gümnaasium oma tuleviku suhtes kindel olla, kuna puudub riigigümnaasiumi staatus. Rattaretk on mures, kas Aleksandrikooli kodulinnas on gümnaasiumiharidus 21. sajandil määratud kiratsema ja hääbuma.

«Kõik kordub. Kui 25 aastat tagasi kutsusime inimesi rattaretkele eelkõige ähvardava fosforiidikaevanduste ohu tõttu, siis nüüd on Viru Keemia Grupp ohu taas üles kergitanud ja kohalikud elanikud ärevile ajanud,» rääkis roheliste rattaretke korraldaja Peep Veedla.

Kolmepäevane rattaretk kulgeb tänavu mööda Kalevipoja künnivagusid ehk Pandivere kõrgustiku oosides ja orgudes. Loodust väärtustaval ja keskkonnamuredele tähelepanu juhtival ettevõtmisel täitub tänavu 25 aastat. Pealinn uuris Veedlalt, millistele muredele seekordne rattaretk tähelepanu juhib.

Läinud reedel algas juba 21. roheliste rattaretk, seekord nimetusega "Kuidas elad, Vooremaa?". Jõgevamaalt Palamuselt startis 1800 ratturit, kelle eesmärk oli imetleda 160 kilomeetri jagu meie isamaa ilu.

Täna kell 12:06 algas Roheliste rattaretk "Kuidas elad Haanjamaa", mis kestab 17. maini.

Rahvamaja eest startis 1750 ratturit, et läbida 170 kilomeetrit käänulist ja künklikku Lõuna-Eesti maastikku ning vahepeal tehakse põige ka Lätti ja külastatakse Alūksne kõrgustikku.

Retke esimene peatus tehti Kütiorus, kus Valdur Raudvassar rääkis jahuveski juures sortsu külajuttu.

Et terves kehas võiks elada ka terve vaim, pakub kevadine roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pandivere?” lisaks kehakultuurile traditsiooniliselt ka vaimutoitu: kolme päeva jooksul saame teadmisi geograafiast, geoloogiast, bioloogiast, lähiajaloost, kultuuripärandist ja muidugi keskkonnast. Ja seda kõike kevadises roheluses!

Pandivere neli kõrgemat tippu – geograafia ja geoloogiatunnid

Rattaretke marsruut kulgeb tänavu mööda jääaja muuseumi ehk Kalevipoja künnivagusid. Õpime geoloogiat sõna otseses mõttes pedaalidega vändates, seda, kuidas mandriliustik on vorminud maastiku oosideks ja orgudeks. Hõivame matkates ka Pandivere neli lõunapoolsemat tippu: Emumäe, Ebavere, Tammiku ja Kellavere. Neist Emumägi – Põhja-Eesti vägevaim – saab üheks õhtuks, ööks ja hommikuks meie koduks: ööbime sinavate metsade ja taamal helkivate veesilmadega mäe veerel, mis toob meelde väljendi „miljoni dollari vaade”.

Rattaretk "Kuidas elad, Harjumaa?" jõudis Paldiskisse. Üle 50 aasta esmakordselt nii palju eestlasi suletud linnas. Usutletud on: 00:01:37 Roheliste esimeest Jüri Liimi ja 00:04:27 retke peakorraldajat Aarne Valmist. Salvestatud on ka garnisoni ülema kontradmiral Aleksandr Olhovikovi mõtteuit. Reporter Urmas Loit. Toimetaja Juhan Virkus, helioperaator Anne Reinberg ja Annika Elemets. Eetris 17.05.1992. VAS-2844.14.

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevakaja-paevakaja-17-05-1992