«Kõik kordub. Kui 25 aastat tagasi kutsusime inimesi rattaretkele eelkõige ähvardava fosforiidikaevanduste ohu tõttu, siis nüüd on Viru Keemia Grupp ohu taas üles kergitanud ja kohalikud elanikud ärevile ajanud,» rääkis roheliste rattaretke korraldaja Peep Veedla.

Kolmepäevane rattaretk kulgeb tänavu mööda Kalevipoja künnivagusid ehk Pandivere kõrgustiku oosides ja orgudes. Loodust väärtustaval ja keskkonnamuredele tähelepanu juhtival ettevõtmisel täitub tänavu 25 aastat. Pealinn uuris Veedlalt, millistele muredele seekordne rattaretk tähelepanu juhib.

Et terves kehas võiks elada ka terve vaim, pakub kevadine roheliste rattaretk „Kuidas elad, Pandivere?” lisaks kehakultuurile traditsiooniliselt ka vaimutoitu: kolme päeva jooksul saame teadmisi geograafiast, geoloogiast, bioloogiast, lähiajaloost, kultuuripärandist ja muidugi keskkonnast. Ja seda kõike kevadises roheluses!

Pandivere neli kõrgemat tippu – geograafia ja geoloogiatunnid

Rattaretke marsruut kulgeb tänavu mööda jääaja muuseumi ehk Kalevipoja künnivagusid. Õpime geoloogiat sõna otseses mõttes pedaalidega vändates, seda, kuidas mandriliustik on vorminud maastiku oosideks ja orgudeks. Hõivame matkates ka Pandivere neli lõunapoolsemat tippu: Emumäe, Ebavere, Tammiku ja Kellavere. Neist Emumägi – Põhja-Eesti vägevaim – saab üheks õhtuks, ööks ja hommikuks meie koduks: ööbime sinavate metsade ja taamal helkivate veesilmadega mäe veerel, mis toob meelde väljendi „miljoni dollari vaade”.

Läinud reedel algas juba 21. roheliste rattaretk, seekord nimetusega "Kuidas elad, Vooremaa?". Jõgevamaalt Palamuselt startis 1800 ratturit, kelle eesmärk oli imetleda 160 kilomeetri jagu meie isamaa ilu.